Aiarajatised

Arhitektuursed väikevormid ja aiarajatised planeeritatakse tavaliselt ikka vastavalt vajadustele ning võimalustele ning samaaegselt arvestades elamu arhitektuuri ja asukoha, piirkonnale omase keskkonna ja ümbritseva loodusega. Mugavad tuulte ja võõraste pilkude eest kaitstud puhkekohad on üha enam muutunud n-ö väliseks eluruumiks – mõnikord söögitoaks ja kui ilm võimaldab, siis elutoaks vabas õhus. Et puhkeala, terrass või grillinurk oleks ühtaegu mugav ja praktiline, siis kujundusvõimaluste loogilise ja lõpliku valiku määratleb krundi asukoht ilmakaarte suhtes ning sellest tulenev valguse ja varju jagunemine aias. Aiaterrassid külgnevad peamiselt elamutega (asudes eluruumist avaneva siseaiapoolse ukse ees) kus nad on enim kaitstud tuule, tolmu ja müra eest. Terrassidele ja puhkealadele rajatud istumiskohti kaitstakse valdavate tuulte eest sageli puidust võrestike ja variseintega, klaasseinte (statsionaarsete või teisaldatavate klaaspaneelidega), betoonist valatud või looduslikust kivist müüridega, aga ka põõsaste (ka hekkide), roni- ja vääntaimede abil. Keskpäevase päikese eest võib soovi korral varju pakkuda spetsiaalne välisfassaadikardin või markiis.

NextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnail
istutuskast
pergola
terrasside ehitamine
tostetud istutusala
trepid ja piirded
terrasside ehitamine
terrass
Kiviaed
terrasside rajamine
piirete rajamine
terrassi ehitamine
piirdeaedade ehitamine
puhkenurk
istutuskastide ehitamine
aiarajatised
terrasside ehitamine

    Aiarajatiste ehitamine:

  • Terrassid
  • Trepid
  • Pergolad
  • Variseinad
  • Varikatused
  • Aiamajad
  • Sillad
  • Koerakuudid
  • Aiamööbli
  • Muud aiaehitised

Varikatus võib olla läbipaistvast või toonitud, vähemärgatavast plastmaterjalist, vetthülgavast impregneeritud kangast või karastatud klaasist.
Variseinu kasutatakse aiakujunduses ka mõne aiaosa piiramiseks, eraldamiseks või hoopis esiletõstmiseks. Sobib kasutada ka varju andva elemendina ning tuuletõkkena või varjata mittesoovitavat vaadet.
Kõige tüüpilisem võrestik on ristamisi kinnitatud vertikaal- ja horisontaal-lattidest toestik, mis on ehitatatud ruudukujuliste avadega või ristkülikukujuliste võreavadega. Võrestike juures jääb osatähtsus taimestusele, sest võrestikud on peaasjalikult taimede toestajateks. Taimedest kasutatakse vääntaimi, kes kinnituvad tugede külge köitraagude või lehevarte abil. Kui toestik ei ole iseseisev kujunduselement ning kui kujundus ja arhitektuur seda lubavad, siis kinnitatakse võrestik seinale hoonest 10-15 cm õhuvahega nii, et teda võiks tarbe korral ära võtta. Pergola (ka varikäik) on vastamisi paiknev dekoratiivne sammaste rida, mis on pealt kas sammaste kohalt, sektsioonide kaupa või üleni kaetud lattidega. Pergolate juures on harilikult mõõduandjaks nende arhitektuurne iseloom. Varieerudes võivad ehitusmaterjalid olla alates lihtsatest ümarpuidust tugedest, jõulistest kivipostidest kuni peenete metallkonstruktsioonideni. Pergola sambaid ei kaeta vääntaimedega täielikult, vaid jäetakse domineerima tema arhitektuur. Lehtla on aga pergola või võrestikuga piiratud istumisala, tinglikult on ta suvemaja ja pergola vahepealne ehituslik element. Suvemaja on traditsiooniliselt paigutatud elamust kaugemale, väike ja kohalikus stiilis ehitis. Kindlale vundamendile ja klaasist hea hüdroisolatsiooniga lahendust võib käsitleda ka talveaiana. Kuid suvemajaks võib olla ka katusega kaetud istekoht, mis on suletud või tuulte eest kaitstud ainult ühest, kahest või kõige enam kolmest küljest ning peaks olema praktilisest seisukohast ehitatud vundamendile.
Suuremate aiaehitiste puhul rajatakse külmakerke kahjustuste vältimiseks nende kandekonstruktsioonid või vundamendid allapoole külmumispiiri ning mineraalsele ja tihendatud aluspinnale. Kõigi rajatiste kavandamisel, muutmisel või loomisel tuleb järgida häid ehitustavasid ja üldtunnustatud ehitusreegleid ning ehitusjärgus ettetulnud kujunduslike muudatuste lahendamisel ütleb viimase sõna tehniliselt pädev ehitusmeister.