Haljastuse rajamine

Aiaruumi kasutusmugavus sõltub suurel määral otstarbekatest lahendustest aia üldkujunduses ning ehituslike aiaelementide oskuslikust rajamisest. Eelnevalt koostatud aiaplaan, eskiisjoonis või haljastusprojekt ning ettenägelik tööde planeerimine võimaldavad aiaomanikul ka haljastust säästlikult rajada.
Et taimed saaksid parimal võimalikul moel oma ilu eksponeerida, vajavad nad erisuguseid kasvutingimusi ja hooldusvõtteid ning sobivat istutustihedust. Haljastusprojekti ja/või taimeplaani koostamisel nähaksegi ette neid muutusi, mis taimedega aja jooksul toimuvad – taimede kasvukiirust ja tulevast suurust, lehestiku värvitooni ja faktuuri, õite ja viljade moodustumist. Funktsionaalselt paigutatud haljastuselemendid ning kasvukohale sobiva taimmaterjali valik hõlbustab olulisel määral ka hilisemaid hooldustöid.

NextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnailNextGen ScrollGallery thumbnail
haljastus 2
haljastuse-rajamine
taimede istutamine
aiakujundus 5
hekkide-rajamine_0
aiakujundus
istutuskastid
aiakujundamine
istutusalade rajamine
senata-aiakujundus
haljastus_0
multzimine
istutusalade kujundamine
istutusalad
aiakujundus 4
aiakujundus 2
haljastus-1
konteineristutus
sillutis ja istutusala
istutus
aiakujundus 10
istutusalade planeerimine
taimestamine

TAIMEDE ISTUTAMINE

Haljastuse rajamine ja taimede istutamine saab toimuda tänu nõuistikute kasutuselevõttu kevadest sügiseni. Konteinerites kasvatatud istikuid võib istutada terve vegetatsiooniperioodi vältel.
Enne istutamist tuleb hoida mullapalliga konteineristikut veeanumas 20-30 minutit kuni tund ning jälgida, et õhumullid oleks mullast eraldunud. Eemaldatakse katkised ja vigastatud juured, kärbitakse liiga pikki juureharusid ning nüüd võib taime potist eraldada ja istutama hakata. Juurte laialitõmbamine aitab taime juurtel kiiremini uues pinnases vett ja toitaineid omastada, juurte lõikamine soodustab nende uuenemist.
Suvel istutatud taimi tuleb väga hoolikalt kasta terve suve jooksul, mõned taimed vajavad jälgimist veel ka järgneval suvel. Kasta tuleb põhjalikult, et vesi tõepoolest juurteni ulatuks.
Paljasjuursete istikute istutamist on õige aeg alustada siis, kui taime lehed hakkavad kolletuma ja langema, seega pärast esimesi öökülmi. Sademeid on siis rohkem ja õhk niiskem, mistõttu istutamine on mõnevõrra lihtsam, sest taimi pole tarvis nii rikkalikult kasta ja pole karta juurte läbikuivamist. Istutustööd tuleb lõpetada paar nädalat enne püsiva külma saabumist.
Igihaljaid taimi on soovitav istutada sügisel juurte intensiivse kasvu ajal, nii jõuavad nad enne sügiskülmade saabumist paremini juurduda. Kevadel ja suvel istutatud okaspuud ei pruugi juurte kaudu piisavalt vett omastada ning neid tuleb õhuniiskuse puudumisel suvel leige veega igapäevaselt piserdada.
Taime istutamiseks kaevatakse istutusauk, mis on 30 cm sügavam ja 50 cm laiem taime juurestikust. Valatakse istutusauk vett täis, et ümbritsev pinnas läbi märguks. Istutusaugu põhja võib kuiva mulla korral vooderdada poolkõdunenud orgaanilise materjaliga ning see olemasoleva mullaga läbi kaevata. Seejärel katta vooder aiamullaga ning asetada sinna taim tema juuri laiali sirutades. Nüüd tuleb osa mullast juurtele laotada ja täita istutusauk taas veega. Kui vesi on imbunud võib istutusaugu täita vaheldumisi vee ja mullaga ning lõpuks tallata muld taime ümber korralikult kokku nii, et istutusauku õhku ei jääks. Ümber taime tehakse istutusnõgu ja kastetakse veel kord, et muld juurte ümber tiheneks. Esimesel istutusaastal peaks kuival ajal kastma normiga ca 10-20 l vett nädalas sõltuvalt taime suurusest. Haljastuses hajusalt istutatud suurtele puudele arvestatakse olenevalt ilmastikust ja kasvupinnasest istutusjärgselt 50-100 l vett ühe kastmiskorra kohta. Vett kulub palju, kuid taimede heaolu seisukohalt on see nende paremaks juurdumiseks vajalik.
Puude ja põõsaste istutamisel on tähtis ka õige istutussügavus. Pärast istutusjärgset mulla vajumist peab istik jääma niisama sügavale, nagu ta kasvas varem, s.t. tema juurekael peab olema mullapinnaga ühes tasapinnas. Liiga sügava istutamise korral jäävad paljud liigid kiratsema või koguni hukkuvad. Kui taimed istutatakse liiga kõrgele, siis pärast mulla vajumist jäävad juured mullast välja. Eriti tundlikud on istutussügavuse suhtes okaspuud.

    Haljastuse rajamine:

  • Istutusalad
  • Haljasalad
  • Pargid
  • Katusehaljastus
  • Konteinerhaljastus
  • Sisehaljastus

    Istutame:

  • Okaspuud
  • Lehtpuud
  • Lehtpõõsad
  • Liaanid e. ronitaimed
  • Püsililled, kõrrelised, sõnajalad
  • Vee ja kaldataimed
  • Suvelilled